Announcements
Announcements
Maa rahvastik urbaniseerub ning linnakeskkond on muutumas sadadele miljonitele inimestele maailmas peamiseks kohaks, kus nad loodusega kokku puutuvad. Juba praegu elavad 80% eurooplastest ja 70% eestimaalastest linnalistes asulates. Ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades koguni 2/3 maakera rahvastikust. Tekkimas on olukord, kus maailma bioloogilise mitmekesisuse säilimine võib sõltuda suuresti just linlaste loodusteadlikkusest, nende suhtumisest linnaloodusesse ja toetusest looduskaitsesse.
Senised linnade arengusuunad ja linnaplaneerimispraktikad on alahinnanud linnalooduse väärtusi ja mõistnud vääriti selle tähtsust. See on endaga kaasa toonud suuri keskkonnaprobleeme, mille tagajärjel on vaesunud linnaelustik ja linnapiiri taha on valgunud puhtamat elukeskkonda otsivad linlased. Selleks, et tagada linnas kvaliteetne ja tervislik elukeskkond, kus saab hingata puhast õhku, joosta läbi rohealade linna teise serva, nautida köögiaknast linnulaulu ning noppida koduaiast putukate tolmeldatud maasikaid, peame oskama säilitada bioloogilist mitmekesisust.
Linnaelustiku mitmekesisus ja kvaliteetne elukeskkond sõltuvad aga paljuski nendest otsustest, mida teeb igapäevaselt kohalik omavalitsus. Omavalitsuse võimuses on koostada asjakohaseid arengu- ja tegevuskavasid ning planeeringuid, suurendada kvaliteetse rohevõrgustiku osakaalu, kasutada maksimaalselt ära olemasolevate looduslike koosluste potentsiaali, luua juurde uusi kooslusi ning parandada otsustus- ja planeerimisprotsesside suutlikkust arvestada kõige eelnevaga.
Praegu on aga Eestis juurdunud praktika, kus igapäevaste otsuste juures ei tähtsustata bioloogilist mitmekesisust piisavalt ning iga uus arendustegevus ja paljud tehtud otsused toovad kaasa linnaelustiku vaesumise. Kuigi meil veel puudub oskus kujundada linnaelustikule sobivaid elupaiku ning leevendada ja korvata keskkonnamõjusid, siis paljud Euroopa linnad on selle temaatikaga tegelenud juba kaks aastakümmet. Bioloogiliste aspektide kaalumine otsusetegemisel, haljaskatuste rajamine, muru asendamine looduslike niitudega, linnu- ja nahkhiirepesakastide paigaldamine ja mitmed muud linnaloodust rikastavad meetmed on seal muutunud rutiinseks igapäevaseid ja strateegilisi otsuseid saatvaks osaks. Sedasama taotleb ka käesolev juhend.
Tutvu väljaandega:
Press release / 28. novembril kell 14-17 toimub Pärnus konverents, kus eksperdid arutavad maakonna võimalusi ja vajadusi kliimamuutustega kohanemiseks.
Media coverage / Eesti on ainus riik, kus on spetsiaalselt muuseumidele mõeldud keskkonnamärgis - rohelise muuseumi tunnistus -, mis aitab muuta kultuurivaldkonda kestlikumaks.
Project / Teadusuuringu eesmärk on koostada kaardistus ja hinnang Eesti tarbijajärgse tekstiili ringlussevõtu võimekusest ja ning selgitada välja parimad lahendused.
Design and development by Soapbox.
